laupäev, 10. juuni 2017


30-päevane blogijate väljakutse
PÄEV 5:
KIRJUTA INIMESEST, KES SIND INSPIREERIB

   Ma arvan, et enamik blogijaid valib selleks teemaks kirjutamiseks mõne kuulsuse või pereliikme, kuid minu puhul on asi teisiti. Vaadake, ma olen oma kooli lehes ajakirjanik. Ma sattusin sellele alale vaid pool aastat tagasi ja ma olen seda artiklite kirjutamist väga nautima hakanud. Samuti olen hakanud nautima kogu meie koolilehe meeskonda, mille eesotsas on meie peatoimetaja. Ja just temast ma täna räägingi.
   Meie pisikese lehe peatoimetaja on tüdruk, keda sa kunagi tegevuseta ei näe. Ta kas kirjutab mõnda artiklit, korraldab kooliüritust (ta on ka õpilasesinduse liige)või kaitseb kuskil meie lehe au. :D See inimene näeb ränka vaeva, et ka selles koolis, kus me käime, oleks midagi uut ja põnevat. Kuid kahjuks ei oska pooled õpilased (ega õpetajad, ja ma ei tee nalja) tema rasket tööd hinnata.

   Nii õpilasesinduses kui ka lehes olen näinud nii palju (niiniipalju) kordi, kuidas ta on lihtsalt sunnitud kogu olukorda üle võtma, kuna keegi ei asjaga hakkama. Talle on lihtsalt antud mingisugune juhiomadus, mis paneb ta vägesid juhtima Napoleoniga võrdvääriliselt. Ausalt, ta võib õpilasesinduse koosolekul päris hirmus olla, kui mõni liige jutustab ja millelegi tähelepanu ei pööra. :D :D Ma ei kujuta ette, mis siis saab, kui ta aasta pärast kooli lõpetab, see koht variseb kokku!
   See tüdruk inspireerib mind just seetõttu, et ta lihtsalt teeb koolielu paremaks. Ta annab endast niivõrd palju, kuid vastu ei saa ta üldsegi nii palju kui ta väärt on. No cammooon ta sõlmis KOLME kohaliku toidupoega lepingu, et ta saaks meie koolilehte seal müüa! (veits lambikas aga see minu arust nii vapustav, et pidin selle ära mainima heh :D)Ta on samuti täpselt see inimene keda ma kirjeldan oma eelmise postituse (5 võimalust kuidas võita mu südant) esimeses punktis: jää iseendale kindlaks. Tal on olemas oma arvamus, oma põhimõtted ja ta ei tagane neist mitte mingil juhul. Sellega seoses meenub mulle tema pilk, mille ta ühele mu kelgunöörist „lahedale“ klassiõele heitis kui too üritas talle näidata kui põnev ja kiire elu tal on.  See pilk tegi mu päeva nii palju paremaks! (te võite juba arvata, et see pilk polnud väga positiivne :D :D) Kokkuvõtteks, on see vapustav tüdruk, kellest ma just terve lehekülje kirjutasin, üks minu suurimaid iidoleid ja ma loodan, et ka tema tulevik tuleb helge, edukas, võimukas ja täpselt tema unistustele vastav.

  Lisaks väike rõõmusõnum - tegin täna ära oma esimese tagurpidi salto ilma abita (maas matil, mitte batuudil) !!


   Igatahes, kes on teie suurimad iidolid? Näeme juba homme blogiväljakutse kuuenda päevaga ning „Raamidest välja“ ootab sind tagasi! ❤

reede, 9. juuni 2017

30.päevane blogijate väljakutse
PÄEV 4:
5 VÕIMALUST VÕITA MU SÜDANT

   Mul pole palju väga lähedasi inimesi. Juba minu klassikaaslaste seas pole ühtegi inimest, keda ma saaksin täielikult usaldada. Väiksemana olin ma inimestega suhtlemise koha pealt palju naiivsem ning ma usaldasin teisi alati. Ja nagu selgus, polnud see hea mõte. Lisaks on see mind toonud olukorda, kus mul pole kerge leida uusi tuttavaid ning ma ei usalda enam nii kergesti.
   Igatahes, ma üritan siin välja tuua peamised asjad, mida inimene peab tegema, et minu südant võita. Seega, esimese asjana:
        1)  Jää iseendale kindlaks
Mulle on kõige tähtsam see, et inimene peab eelkõige endast lugu, tal on oma arvamused ja põhimõtted, millele ta alati kindlaks jääb. Ta suhtleb inimestega, kellega tal on tore koos olla, mitte ei ürita teistele meeldida ega teha kõike nii, nagu teised teevad, et mitte „imelik“ olla. Tal on oma minapilt paigas ja ta teab, mida oma eluga peale hakata. Ma vihkan neid inimesi, kes käituvad nagu kelgunöörid, lihtsalt lohisedes teistele järgi, enda arvamust omamata. Nende puhul ma juba tean, et mul pole selliste inimestega midagi peale hakata.

        2) Too mulle süüa
 Okei, okei, veidi lapsik, aga need on minu mõtted – söögitoomise all ei mõtle ma seda, et kellelgi on süüa ja ta siis pakub mulle seda. Ma mõtlen seda, et keegi läheb kindla eesmärgiga ainult mulle süüa tooma. Minu arvates on kellelegi teisele toidu toomine midagi sellist erilisemat, sest no sa ju tegelikult muretsed teisele midagi, mis abistab teda ellujäämises(okei, see kõlab väärakalt, aga ikkagi). Eriti on see mulle oluline, kui inimene, kes mulle süüa toob, teab täpselt, mis on mu lemmiktoidud. :D

        3) Arvesta minu soovidega, kuid ära unusta enda omi
Kui sa arvestad minu soovidega, siis on see ju tore, kuid ära mine liiga hoolitsevaks. Sa oled mulle lähedane inimene, mitte mu teener. Ma tahan teada ka seda, mida sina arvad ja eelistad.

        4) Lepi minu veidrate omadustega
Oleme ausad, minu juures on omadusi, mis võõraid inimesi ehmataks ja eemale peletaks, aga kui sa oled mulle oluline inimene, pead sa minuga leppima. Ehk siis, kui sa näed mind ihuüksinda poes tantsimas, niiet kõik näevad või kui ma peeglisse vaadates endaga vihast arutelu pean, siis pead sa tulema ja minuga koos edasi veiderdama. Ja kui sa julged väita, et see, mis ma teen on ausalt liiga imelik või et ma lähen sellega liiale, siis uks on sealpool, idikas. Okei, see läks veits agressiivseks, vabandust. Khmm. :D

        5) Ära murra kokkuleppeid
Kui me oleme teinud mõne kokkuleppe ja sa suvatsed seda viimasel hetkel murda, ilma mingi korraliku vabanduseta (no ausalt, mulle on õhtu enne meie kokkulepitud väljasõitu ära öeldud, väites, et „mul on halb olla, ma läksin sõbrannaga tülli“  arghhh)pluss veel, kui sa isegi ei vabanda mu ees korralikult ja siiralt, siis võid sa vabalt asju pakkima hakata ja minu lähedaste nimekirjast kiirlennukiga minema tõmmata. Ja nii ongi.

   Nonii, ja kui sa täidad kõiki neid nõudeid, on VIP-pilet minu südamesse garanteeritud. :D :D

   Ma loodan, et sul on hetkel käsil üks SUPERpäev, näeme juba homme ning „Raamidest välja“ ootab sind tagasi!

neljapäev, 8. juuni 2017


30-päevane blogiväljakutse
PÄEV 3:
5 KOHTA, MIDA TAHAKSID KÜLASTADA

   Ma olen suuuuuur unistaja. Ma kujutan erinevaid õnnelikke olukordi ette, mõtlen, milline tulevik mind ees ootab ja plaanin kohti, kuhu reisida tahaksin. Seega, viis kohta, mida külastada tahaksin, tulevad mul üsna kergelt.
      1)  Veneetsia
JUMALIK linn, no mõtle, seal lihtsalt pole tänavaid, millel kõndida, kogu elu hõljub veepinnal. See on maailmas ainulaadne koht, mille külastamisest olen juba väiksest saati unistanud.
      2) Los Angeles/Venice beach
Linn, kus elavad vähemalt pooled minu lemmikyoutuberid, palmid kasvavad lambist maantee ääres ning rannal kõndides näed mingeid friggin skateparke ja välijõusaale. No issand.
      3) Machu Picchu
Ma olen aus, ma ei tea selle koha kultuurilisest ja ajaloolisest taustast väga midagi, kuid juba selle koha välimus on lummmmmav.
      4) Kaplinn, Lõuna-Aafrika
Kaplinna kohta olen lugenud palju raamtuid ning enam paelub mind selle koha juures see vapustav loodus. Kõik need eksootilised loomad, lämmatav kuumus. Ja samuti inimesed, kellega tahaksin väga tutvuda.
      5) Austraalia
Austraaliat tahaksin külastada üldiselt, mitte mõnda kindlat kohta või linna, vaid tahaksin terve Austraalia läbi rännata. Ka siin on suur osa loodusel ja samuti ka inimestel.

   Reisimine on alati olnud miski, mis mind köidab ning mille ma tahan tulevikus kindlasti täita. Ma olen alati tahtnud kohtuda uute inimestega, tutvuda erinevate kultuuridega ja saada uusi kogemusi. Ja ma loodan, et ma saan võimaluse oma unistused täide viia.

   Igatahes, see ongi tänaseks kõik! Millised on teie unistuste reisisihtkohad? Näeme juba homme ning „Raamidest välja“ ootab sind tagasi!
Muahh❤

kolmapäev, 7. juuni 2017

30-päevane blogijate väljakutse
PÄEV 2:
MISKI, MIDA KEEGI ON SINU KOHTA ÖELNUD, MIDA SA IIAL EI UNUSTA

   Ausalt öeldes, oli päris raske välja mõelda sellist ütlemist, mida ma iial ei unusta. See peab ju olema midagi VÄGA  tähtsat ning ma juurdlesin selle üle suhteliselt pikka aega. Siis meenus mulle aga üks asi. Eelmisel talvel oli mul üks akrobaatikavõistlus. Ma polnud veel liitunud selle akrobaatikaklubiga, kus praegu käin aga ka mu (sel hetkel) tulevane treener oli kohal. Olin ära võistelnud ja lobisesin oma vana treeneriga kui ta teatas, et on mu tulevase treeneriga rääkinud (plaanid minu klubiga liitumisega juba käisid). Ning minu kohta oldi öeldud selline lause: „Kui see tüdruk iga päev trenni ei tee, on see täielik raiskamine.“ See võib küll tunduda natuke ehmatav ja mitte väga meeldiv, kuid minu jaoks on see kõige parem kompliment, mis mulle iial tehtud on. Ja see jääb mulle igavesti meelde. Või noh, ma loodan. Lubada ma ei saa, minu mälu on ju sama hea kui mõnel kartulil. Oeh.
   See kõik paneb mind tegelikult mõtlema, kui palju saab inimene oma sõnadega teist inimest mõjutada. Üks hea sõna võib tekitada tervepäevkestva hea tuju. Kuid sõnadega saab ka kohutavalt haiget teha. Ning minu arvates on see sõnade väärkasutamine.  Kuid tegelikult, sinu kohta öeldud halb sõna ei näita midagi sinu kohta, vaid selle inimese kohta, kes selle välja ütles. Sõnad on niivõrd mõjuvõimsad ning neid peaks kasutama väärikalt, kaalutletult, mõõdukalt. Kasvõi minu juttu vaadates - inimesel ei olnud plaaniski mind oma sõnadega nii õnnelikuks teha, kuid see juhtus ning see näitabki sõnade võimsust. Oi kui sügavmõtteliseks läks ära :D

   Veel üks jube lühike postitus(khmmvabandustkhmm) :D


   Igatahes, ma loodan, et sinu suvi on alanud hästi, näeme juba homme ning „Raamidest välja“ ootab sind tagasi!

teisipäev, 6. juuni 2017


30-päevane blogijate väljakutse

   Nonii, te vist saate juba aru, mis siit tulema hakkab! ;D Ka mina olen ühinenud selle (juba veidi vanema) blogijate väljakutsega, mis võtab sinu elust terve kuu, pannes sind kirjutama erinevatest teemadest, kolmkümmend päeva järjest.  Kuna just täna algas mul ka suvevaheaeg, olen valmis sellele väljakutsele täielikult pühenduma. Kuid tavaliselt pole ma selliste asjade koha pealt väga püsiv, seega pean kohe eriliselt pingutama, nii, et veri ninast väljas :D
   Aga ma ei jää siia lobisema, alustame selle väljakutsegaaaaa

PÄEV 1:  10 ASJA, MIS TEEVAD MIND TÕELISELT ÕNNELIKUKS

    1)  Korralik filmiõhtu, koos parimate snäkkide, filmi ja kaaslastega on see, mida naudin täiel rinnal.
    2) Üks hea akrobaatikatrenn, kus arenen meeltult ja ehk õpin juurde ka mõne uue elemendi
    3) Taaskohtumine oma parima sõbraga üle pika aja
    4) McDonaldsi kana McWrapi eine (see pole reklaam, aga see on parim niiet jap :D)
    5) Kitarril mõne uue loo selgeks saamine
    6) Mõne uue VAPUSTAVA laulu avastamine, mis paneb südame surisema
    7) Rulaga mööda tänavaid ringi kihutamine 
    8)  Kõvasti muusikat kuulates ülihea blogipostituse/artikli kirjutamine
    9) Varahommikul puu otsas linnulaulu kuulamine 
    10) Mõne ürituse vm korraldamisega abistamine

Pane need kõik kokku ning ma armastan sind igavesti. Ausalt.

Tead ma tegelt arvasin, et see postitus tuleb pikem. Heh.

Nojah, aga see on siis tänaseks kõik, näeme juba homme  ning „Raamidest välja“ ootab sind tagasi!

esmaspäev, 22. mai 2017


Suvi, parampampampaa...

   Ilmad lähevad soojemaks! Yaassss, olen seda kaua oodanud, lõpuks saab end veidi vabamalt tunda, riietuda ja mida kõike veel. Samuti olen soojemate ilmadega otsinud välja ka oma tolmuse rula, rulluisud, ratta, võiks ju liikuma hakata! Kuigi noh, rulal ma enam väga ei püsinud, rulluisud ei istu millegi pärast hästi jalas ja ratas hakkab väikseks jääma. Oh jah... Kuid tulemas on suvi, aeg, mil võib kätte võtta nii mõnegi uue harjumuse või hobi! Olen viimasel ajal üritanud suveks veidi plaane teha, nagu ikka inimesed teevad(ilmselt, mul pole tegelikult õrna aimugi)ja nii teen ka mina. Üheks kindlaks eesmärgiks sel suvel on kindlalt mõne uue koha külastamine. See võib olla mis iganes, mõni Eesti vaatamisväärsus, allikas keset inimtühja metsa, Vembutembumaa :D :D. Tahan käia rohkem rannas kui tavaliselt. Võtta kaasa mingi hea jook, raamat, veidi liival kõrbeda ja siis jälle korraks vette sulpsata. Tahaks jalutada mööda vanu Pärnu tänavaid, lühikestes pükstes ja maikaga. Raisata raha puuviljatopsidele mõnel külalaadal. Ärgata hilja ja õues murul lesides üha uuesti Harry Potterit lugeda. Tahaks istuda järvekaldal kivi peal, rätik ümber keeratud ja sassis märjad juuksed seljal tilkumas. Tahaks kuulata kõuemürinat ja seista sooja, värske vihma käes. Kuulda lõputut murutraktorimüra ja tunda värskelt niidetud rohu lõhna. Istuda suvepimeduses kõigi oma sugulastega lõkke ääres ja süüa šašlõkki juurviljasalatiga.Tahan näha rohkem oma parimat sõpra. Tahan telgis magada. Tahan jaaniööl ringi joostes külmetada  ja keelduda endale midagi peale panemast, sest on ju ikkagi suvi. Tahan sõita rattaga poodi jäätist ostma. Kuulda seda kohutavat süldimuusikat, mida ma ikkagi niiväga naudin. Ja lõpuks, tahan ma tunda, et kool hakkab jälle ja ma saan minna uusi kooliasju ostma.


   Okei, te saate juba aru küll, ma igatsen suve. Ja seda isegi mitte selle pärast, et siis pole kooli, vaid kõigi nende suvetunnete pärast. Mida sa sellest suvest ootad? Igatahes, see on minu poolt tänaseks kõik, „Raamidest välja“ ootab sind tagasi! 

laupäev, 13. mai 2017

EUROVISIOON 2017!
   aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaggggggggggghhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh
   Need on umbes minu emotsioonid kui eurovisiooni finaalini on jäänud vaid mõni tund. Alates hetkest kui mina sündisin, on meie majas vaadatud Eurovisiooni. Iga aasta, katkematult. Ning ma olen selle eest lõpmata tänulik. Ma kasvasin üles pideva Eurovisiooni ootuse ja armastusega, mis enamasti pärines mu õelt. Temaga koos istume igal aastal mai keskpaigas teleka ees, jõllitades neid samas nii imetlus- kui ka naeruväärseid etteasteid. Üldiselt on kahte tüüpi Eurovisioonijälgijaid –
         1)  Need, kes lihtsalt jälgivad seda, kuid ei ole päris hingega kogu asja juures
     2)  Need, kes elavad ja hingavad Eurovisiooni ning  on vaimselt kahjustatud kui nad seda näha ei saa
Mina olen üldiselt see teine. Vaadake, minu südames on eraldi eurovisiooniosakond. See eurovisioonitunne pääseb just sealt iga aasta mais valla. Paljud ei pruugi seda küll teada, sest ma ei näita seda alati välja, kuid nii see on. Eurovisioon peab olema üks tervik, sellel on oma hääled, oma emotsioonid, oma universum. Ja kui sealt tervikust midagi puudu on, siis on miski väga valesti. Samuti ei kuula ma eriti eurovisioonilaule enne kui hakkavad tulema neid tutvustavad saated. Minu jaoks pole kaks kuud enne Eurovisiooni seda tunnet veel olemas. See osakond avaneb alles aprilli lõpus :D
   Eurovisioon 2017 on meie ees ning selle postiuse kirjutamise ajal on finaalini jäänud vaid mõni tund. Toon siin välja mõned oma lemmikud, need, mis on silma jäänud ja mille võiks lihtsalt ära mainida.
    ·        Valgevene – Naviband „Historyia Majho Zuccia“
ÜLIarmas paarike! Nad näevad tõesti koos üliarmsad välja ning nende laulule juba sarnast pole. Sõnadest küll midagi eriti aru pole saada, kuid see pole mull üldse oluline. Mis mulle nende puhul silma jäi, oli nende emotsioon ja väljapaistvus.
    ·        Soome – Norma John „Blackbird“
Olin aualt öeldes suhteliselt üllatunud, kui Soome laulu kullsin, sest üldiselt ma neilt midagi head tulemas pole kuulnud. Siiski, laulu sõnum meeldis mulle tohutult ning samuti polnud seal midagi üleliigset ega teistega sarnast.
    ·        Ungari – Joci Papai „Origo“
See laul oli rohkem rahvuslik, jäi kergesti kummitama ning erines teistest samuti MEELETULT. Ma olin väga üllatunud, kuid loomulikult õnnelik, kui see laul finaali sai, ma poleks osanud seda absoluutselt oodata.
     ·        Itaalia – Francesco Gabbani „Occidentalis Karma“
Väga suure võidupotensiaaliga laul. Selles lihtsalt on midagi nii rõõmsameelset ja kaasahaaravat. See teeb lihtsalt tuju rõõmsamaks ning inimestel on alati ka seda vaja.
    ·        Portugal – Salvador Sobral „Amar pelos Dois“
Isver, üks minu lemmikutest! Ma armastan kui lihtne on kogu tema esitus, kuidas ta lihtsalt seisab keset rahvast, kuid ometi ta tõmbab kogu tähelepanu endale. Tema hääl on kohati vaikne, kohati valjem, emotsioonid on tohutud. Selline tunne, et tema ja see laul on kokku loodud, niiet mitte miski ei saa neid lahutada. Muahh!
    ·        Horvaatia – Jagcues Houdek „My friend“
Mees, kes laulab kahe häälega kogu laulu maha. Vot seda pole küll keegi varem näinud.
    ·        Montenegro – Slavko Kalezic „Space“
Hehehhhehehhehhehehhehehehehehheehhhe
Appi, ta oli lihtsalt lahe.
   Niisiis, kui sa oled samasugune eurovisioonifänn nagu mina, siis millised on sinu selleaastased lemmikud? Kui sa oled aga eurovisioonivihkaja(urrrrrrrrrr), siis... pole sul siin midagi teha. See on minu poolt tänaseks kõik, „Raamidest välja“ ootab sind tagasi!