EUROVISIOON 2017!

   aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaggggggggggghhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh

   Need on umbes minu emotsioonid kui eurovisiooni finaalini on jäänud vaid mõni tund. Alates hetkest kui mina sündisin, on meie majas vaadatud Eurovisiooni. Iga aasta, katkematult. Ning ma olen selle eest lõpmata tänulik. Ma kasvasin üles pideva Eurovisiooni ootuse ja armastusega, mis enamasti pärines mu õelt. Temaga koos istume igal aastal mai keskpaigas teleka ees, jõllitades neid samas nii imetlus- kui ka naeruväärseid etteasteid. Üldiselt on kahte tüüpi Eurovisioonijälgijaid –

         1)  Need, kes lihtsalt jälgivad seda, kuid ei ole päris hingega kogu asja juures

     2)  Need, kes elavad ja hingavad Eurovisiooni ning  on vaimselt kahjustatud kui nad seda näha ei saa

Mina olen üldiselt see teine. Vaadake, minu südames on eraldi eurovisiooniosakond. See eurovisioonitunne pääseb just sealt iga aasta mais valla. Paljud ei pruugi seda küll teada, sest ma ei näita seda alati välja, kuid nii see on. Eurovisioon peab olema üks tervik, sellel on oma hääled, oma emotsioonid, oma universum. Ja kui sealt tervikust midagi puudu on, siis on miski väga valesti. Samuti ei kuula ma eriti eurovisioonilaule enne kui hakkavad tulema neid tutvustavad saated. Minu jaoks pole kaks kuud enne Eurovisiooni seda tunnet veel olemas. See osakond avaneb alles aprilli lõpus :D

   Eurovisioon 2017 on meie ees ning selle postiuse kirjutamise ajal on finaalini jäänud vaid mõni tund. Toon siin välja mõned oma lemmikud, need, mis on silma jäänud ja mille võiks lihtsalt ära mainida.

    ·        Valgevene – Naviband „Historyia Majho Zuccia“

ÜLIarmas paarike! Nad näevad tõesti koos üliarmsad välja ning nende laulule juba sarnast pole. Sõnadest küll midagi eriti aru pole saada, kuid see pole mull üldse oluline. Mis mulle nende puhul silma jäi, oli nende emotsioon ja väljapaistvus.

    ·        Soome – Norma John „Blackbird“

Olin aualt öeldes suhteliselt üllatunud, kui Soome laulu kullsin, sest üldiselt ma neilt midagi head tulemas pole kuulnud. Siiski, laulu sõnum meeldis mulle tohutult ning samuti polnud seal midagi üleliigset ega teistega sarnast.

    ·        Ungari – Joci Papai „Origo“

See laul oli rohkem rahvuslik, jäi kergesti kummitama ning erines teistest samuti MEELETULT. Ma olin väga üllatunud, kuid loomulikult õnnelik, kui see laul finaali sai, ma poleks osanud seda absoluutselt oodata.

     ·        Itaalia – Francesco Gabbani „Occidentalis Karma“

Väga suure võidupotensiaaliga laul. Selles lihtsalt on midagi nii rõõmsameelset ja kaasahaaravat. See teeb lihtsalt tuju rõõmsamaks ning inimestel on alati ka seda vaja.

    ·        Portugal – Salvador Sobral „Amar pelos Dois“

Isver, üks minu lemmikutest! Ma armastan kui lihtne on kogu tema esitus, kuidas ta lihtsalt seisab keset rahvast, kuid ometi ta tõmbab kogu tähelepanu endale. Tema hääl on kohati vaikne, kohati valjem, emotsioonid on tohutud. Selline tunne, et tema ja see laul on kokku loodud, niiet mitte miski ei saa neid lahutada. Muahh!

    ·        Horvaatia – Jagcues Houdek „My friend“

Mees, kes laulab kahe häälega kogu laulu maha. Vot seda pole küll keegi varem näinud.

    ·        Montenegro – Slavko Kalezic „Space“

Hehehhhehehhehhehehhehehehehehheehhhe

Appi, ta oli lihtsalt lahe.

   Niisiis, kui sa oled samasugune eurovisioonifänn nagu mina, siis millised on sinu selleaastased lemmikud? Kui sa oled aga eurovisioonivihkaja(urrrrrrrrrr), siis... pole sul siin midagi teha. See on minu poolt tänaseks kõik, „Raamidest välja“ ootab sind tagasi!