Minu päevarutiin!

   Tere tulemast tagasi!

   Kuna ma olen väga originaalne blogija, siis siin on teile üks väga originaalne postitus – minu päevarutiin! Nii originaalne! (iroonia, iroonia, iroonia)

   Minu päev. Täiuslik, originaalne, vaimustav. Lugege edasi, et näha, kuidas eelmine lause oli lihtsalt reklaam. Siin on tegelikkus. Naudi!

      Äratuskell heliseb kell 5.45, selle löön ma kinni ja jään magama. Järgmine äratus on kell 06.00, mille peale ma tegelikult üles ärkama pean. Voodist saan ma siiski välja alles kell 06.10, sest olen vahepeal jälle magama jäänud. Tõusen, võtan teki kaasa ja lähen nägu pesema. Seejärel panen riidesse. Üldiselt avastan, et mu pükstel on mingi plekk või mu särk on kadunud või midagi muud, mis takistab mind normaalselt riidesse panemast. Seejärel otsin süüa. Maailmas on vähe toite, mida ma hommikuti süüa suudan ning seetõttu suundun ma igal hommikul kööki suuremale jahile. Ma avastasin hiljuti enda jaoks maapähklivõi ning ma JUMALDAN seda. Niisiin, leiutasin sellise hommikusöögi: sai, maapähklivõi, suhkur. Võtad sai, määrid maapähklivõid peale, raputad sellele veidi suhrut. MUAHH. 

   Kõht täis, jooksen bussi peale. Autoga võiks tee kooli kesta 20 minutit, kuid bussiga sõidame sinna 45 minutiga. Niisiis, mõttetu loksumine. Ma küll üritan seda võimalikult positiivsena hoida, et nagu näen selles ainult häid külgi, kuid noh...see on raske.

   Jõuan kooli ning noh, mis me koolist ikka räägime, ärme too siia nii palju negatiivsust, eks?

   Igatahes, koolist tulles suundun kohe akrobaatikatrenni. Trenn kestab kella neljani ning selleks ajaks olen end juba täiesti tühjaks rahmeldanud. Kahjuks ei saa ma minna kohe koju lõõgastuma, enne pean läbima veel ühe pooletunnise bussisõidu(mis on veel hullem kui hommikune, sest sellega sõidavad mingid haisvad vanamehed). 

Kui olen kella poole viieks koju jõudnud on mul harjumus lihtsalt oma voodisse kukkuda. Ega ma seal tegelikult magama ei jää, ma lihtsalt lebotan seal, kuni leian endas jälle jõudu üles tõusta. Otsin välja oma märkmikud ning vaatan üle oma kodused ülesanded, asjad mida tegema pean ja üldse organiseerin natuke oma tegemisi. Lihtsalt istun maha ja viskan kogu oma tegemistele hetkeks pilgu peale. Loomulikult pean hakkama veel õppima, seega ma söön, vaatan telekat, venitan spagaate või teen midagi muud, et õppimist vältida. Loogiline, eksole? :D

   Ning minu ülejäänud õhtu möödubki õppides, süües, puhates, kirjutades, süües(jah, süües tuli kaks korda, see polnud viga, ma armastan toitu) ning lihtsalt ringi veiderdades, nagu ma alati teen! :D

   Ma üritan magama minna kuskil kella kümnest, kuid vahel venib see aeg poole üheteistkümneni. Ma võtan oma tekid, padjad, panen hommikuks äratuse ning kaevun oma voodi taevalikku pehmusesse, pool minutit hiljem ma magan. Ja juba kuulen ma seda hommikust äratust ning kõik hakkab otsast peale.

   Ma üritan alati mitte jääda pidama mingisse kindlasse rutiini, sest ma tüdinen sellest ruttu. Seetõttu üritan ma tihti muuta mingeid asju, mida ma teen või millega tegelen. See annab mulle igal hommikul tunde, et tänane päev on eriline ning mul on midagi, mille üle õnnelik ja elevil olla.

   See ongi minu poolt tänaseks kõik! Loodan, et teie nägudel püsib alati naeratus ning „Raamidest välja“ ootab sind tagasi!