30-päevane blogiväljakutse
                          PÄEV 12:
       ASJAD, MIS MULLE MEELDIVAD

   Mulle meeldivad paljud erinevad asjad, minu üheks eesmärgiks on ju ikkagi võimalikult paljudest asjadest rõõmu tunda. Paljud ei suudaks rõõmustada mõnigaste selliste asjade üle, mis MULLE meeldivad ja need inimesed ei suuda ilmselt väga palju asju nimetada, mis neile meeldivad. Sellistest inimestest on mul ausalt öeldes lihtsalt kahju, nad ei suuda ka kõige lihtsamatest asjadest rõõmu tunda. Siin on aga nimekiri asjadest, mis mulle meeldivad:
• Tagurpidi saltod heh
• Tumepunane värv
• „Pärapõrgu perekond“ („The middle“)
• Kanawrap
• Harry Potter
• See, kuidas Jack Lucyt „Unises eksituses“ vaatab ahhhh
• Soojad vihmapiisad
• Minu parim sõber muahh
• Danusia Francis
• Sisekujundus
• Elevandimandalad
• Arbuus
• Sherlock
• Värske värvi lõhn
• Rulaga sõitmine
• Heade sõnadega muusika
• Mustad pantrid
• Emma Thompson (vapppustav näitleja)
• Originaalsus

   Kui minu päev sisaldab kõiki neid asju, on see üks imelisemaid päevi minj elus, selles võin kindel olla!
  Igatahes, aitäh, et oled siin minuga mõtteid jagamas, ma loodan, et sul on käsil üks vapustav päev ning „Raamidest välja“ ootab sind tagasi!

            30-päevane blogiväljakutse
                           PÄEV 11:
             KIRJUTA OMA PÄEVAST

   Ma olen selles blogis juba varem kirjutanud oma päevarutiinist, aga tookord oli ju tegu ühe mu koolipäevaga, nüüd on asjad hoopis teised. On suvi ning bussid ja kodused tööd jäävad mängust välja.
   Niisiiis, minu valikusse jäi 1. juuli, üks vihmane laupäev ning sellest päevast nüüd teile räägingi. Naudi! ♡

   Minu äratuskell aka telefon helises kell 07.15 ning mul oli veidi raskusi kohe voodist välja saamisega.  Loivasin  peegli juurde, kammisin juuksed ja tõmbasin pähe pooliku krunn-patsi. Suundusin nägu pesema, see on ainus, mis mu näonaha korras hoiab ja ka üles äratab. (väike promo, vahel kasutan Puhas Loodus teepuu näopesugeeli, see on super ja oih minust sai sekundiga elustiiliblogija appi). Nüüd siis minu hommikune lemmikpeatus - köök. Otsustasin võilevagrillil paar võileiba teha, kuid natuke teistmoodi kui tavaliselt. Nimelt, tavalise sisu asemel - nagu vorst ja juust - segasin kokku tükeldatud singi, juustu, tomati ning toorjuustu ja tsutikese hapukoort. Selle segu sättisin võileivagrillil kahe saia vahele ning MUAHH kui hea see oli! Kõrvale viilutasin kiivit ning jõin apelsinimahla. Tuli selline enda poputamise tuju peale. :D
   Paratamatult jäin söömise ajal telekat klõpsides Käsnakalle peale ning no mida muud sa ikka laupäeva hommikul kell kaheksa vaatad? Heheee
   Kiirustades suundusin riidekapi poole, kuna olin juba peaaegu hiljaks jäämas. Ees oli üks pikk väsitav päev, seega otsustasin kergete dresside, tenniste ja peapaela kasuks. Selga läks mu uus IMELINE hipilike elevantidega seljakott, mille sain odavalt Realiseerimiskeskusest. (isverrr, ma olengi nagu elustiiliblogija, see läheb jubedaks)
    Hakkame sõitma, täna suundume oma kodukoha lähedal asuvale laadale. Ma armastan suvel mööda eestimaa väikseid laatasid mööda ringi konnata, nendes on midagi nii võluvat. Ostmiseks ma endale midagi ei leidnud, kuid söömiseks küll. Jõudsin nahka panna ühe viineripiruka, ühe palmiksaia, maasika ja pool oma õe mulgipudrust. Oehhhhhhh
Laadalt tulles põikasime läbi ka minu vanaema juurest ning kodus olin umbes kolme paiku.
   Mul oli eelmisel päeval pooleli jäänud paar SUPERPÕNEVAT meisterdamisprojekti, seega tahtsin need ruttu ära lõpetada. Üks neist oli rahahoiupurk, mille kaunistasin värvitud jäätisepulkadega, mille külge omakorda kinnitasin knopkadega paar pilti asjadest, mida osta tahan. Lisaks  tegin purgikaane sisse väikse mündipilu. Teine projekt oli telefonihoidja, mille ehitasin samuti jäätisepulkadest. Otsustasin selle värvida mati türkkiissinise värviga ning maalida veel peale arbuusiviilud, niiet see on eriti suvine. ❤
Olles need lõpetanud, jäin vaatama tantsupidu, mida parasjagu telekast näidati. See oli millegipärast nii kaasakiskuv ja ma ei suutnud sellelt oma silmi rebida. Väljas oli suhteliselt vihmane, niiet ma ei saanud õue korralikku akrobaatikatrenni tegema minna. Aga on ka asju, mida saab edukalt ka toas teha, seega võtsin ette jõukätelseisud. Jõukätelseisus sa ei tõuka end maast lahti, vaid TÕSTAD oma jalad üles. Seda saab teha nii koos kui ka harkis jalgadega ja loomulikult on koormus kõhulihastele TOHUTU. See on tõesti niivõrd keeruline ja ma pean seda paaaaaalju harjutama! :D
Ja mis siis veel? Sõin õhtusööki, vaatasin paar Youtube'i videot, lugesin raamatut ja keerasin magama! Olin üliväsinud ning uni saabus kiiresti.

   Juulikuu esimene päev möödus päris aktiivselt ja mul on hea meel, et sai suve teise kuu niivõrd produktiivselt alustada! Igatahes, näeme juba homme, "Raamidest välja" ootab sind tagasi! ❤

Blogijate väljakutse päev 10:

KIRJUTA MILLESTKI, MILLE KOHTA SA MÕTLED "MIS SIIS KUI?"

   Mis siis kui?

Mis siis, kui maakera otsustaks, et ta tahab gravitatsioonile vastu astuda ja pöörlemise lõpetada? Mis siis, kui Columbus oleks oma indiareisil otsustanud tüürida vasakule, mitte paremale? Mis siis, kui Jeanne d'Arc oleks oma nägemused halvaks unenäoks tembeldanud ja oma eluga tavaliselt edasi läinud? 

   Mis siis kui?

Niimoodi mõelda on ju iseenesest päris põnev. Ühe inimese kõrvalpilgust tekkinud mõttesähvatus või hoolimatusest valesti tehtud otsus võib mõjutada terve inimkonna tulevikku. Üks hingetõmme, üks pilk, üks kohtumine, üks nõelapiste - võib muuta meie saatust. Nii võib mõtisklema jäädagi. Ka mina jään sageli selliste asjade üle mõtlema, niiet täitsa filosoofi tunne tuli hehe :D Ja vahel ongi tore sedasi elu üle uneleda. Kuid sageli viib selline asi edasi viia mõteteni nagu "mis siis, kui ma poleks sellest võimalusest ära öelnud" või "mis siis, kui ma oleks ikkagi selle tätoveeringu teinud" jne. Ja vot see on asi, mis võib südamele kripeldama jääda ja unetutel öödel mõtteainet pakkuda. 

Minu üheks uueks eesmärgiks on elada päev korraga. Selle eesmärgi põhiliseks algatajaks oli üks lause, mida hiljuti kuulsin: 

             "Asjade üle, millel pole viie aasta pärast tähtsust, pole mõtet juurelda ka viite minutit."   Balam

Seda lauset olen endale meenutanud mitmeid kordi kui millegi üle pead vaevanud olen ja see on mind palju aidanud. 

Aga lähme nüüd tagasi meie põhiteema juurde.

   Mis siis kui?

Ma arvan, et selles pole midagi halba, kui sa kasutad seda lauset mingite suurte maailma asjade üle mõtlemisel, kuid enda probleemide ja minevikuni jõudes,  viska see endal peast välja. See on minevik. Läinud. Kadunud. Mida selline mõtlemine sulle annab? MIDA? Vastus: mitte midagi. Ja nii ongi. Ela hetkes, naudi elu, spontaansus annab sulle elu kandikul ette. NAUDI. Lause "mis siis kui" jäägu filosoofidele. Ja filosoofihakatistele  nagu mina heheeeeee

Igatahes, mis on asjad, mille kohta ma mõtlen "mis siis kui"? 

   Mis siis, kui inimesed  avastavad, et meie maailmas on miskit, mis ei käi meie valitsemise alla? Näiteks mingisugune maagia või hauatagune maailm? Me saame teada, et see on olemas, aga inimene ei saa seda kontrollida, mis siis? Kas me jätame selle rahule? VÕI me hakkame vaatama, kas:

        a) selle pealt saab raha teenida

        b) seda annab vallutada ja veel raha teenida

Ma tulin selle peale alles hetkel, kui seda kirjutama hakkasin ja ei tea, kust see tuli, aga järsku see lihtsalt ilmus. Mulle on jäänud tunne, et rahvale on jäänud külge komme kõike valitseda, kõige eest vastutada ja omastada. Kas rahvas läheb hulluks, kui see ühel hetkel enam ei õnnestu?

    Igatahes, nii ma mõtisklema jäin ja vot hehe

Näeme juba järgmine kord, "Raamidest välja" ootab sind tagasi!

30-päevane blogiväljakutse

PÄEV 9:

RÄÄGI OMA TUGEVATEST KÜLGEDEST

  

   Ma ei ole kunagi olnud hea igasuguste enda omaduste või enda lemmikute asjade välja mõtlemises. Ma isegi ei tea, miks see mulle nii raske on, selline tunne, et aju lihtsalt lõpetab töötamise. Ja kuigi ma olen selle väljakutsega seoses pidanud päris palju neid nimekirju koostama, on see seni kõige raskem. Minu tugevad küljed? Mul pole õrna aimugi! Ausalt, ainsana meenub mulle vaid akrobaatika, peale seda on tühjus. Kuigi noh, kui ma oma ajusid ragistan, siis ehk mõtlen midagi välja... Vaatame siis:

1) akrobaatika

Ilmselgelt. (oih, veits eneseimetleja, hehe :D)

        2) Youtube’is ajauku vajumine

Ma võin mõelda, et lähen vaatan lihtsalt oma lemmikyoutuberi uue video ära ja tunni pärast avastan, et õpin kuidas fidget spinneriga trikke teha. Ja mul isegi ei ole fidget spinnerit.

        3)Oneise’de (ehk pükskostüümide) kokkuostmine

Ma ARMASTAN onesie’sid. Jõhkralt. Ausalt. Tingimusteta. (tere tulemast mehhiko seebikasse)

        4)Tekikoti vahetamine

Okei, nali. Tekikoti vahetamine on sama keeruline kui šeifi avamine.

        5)Lõputult söömine

No vot SEE on tõsi. Ma sõin ükskord ühe õhtuga ära kahe pooliku jäätisekarbi sisu, purgitäie võiküpsiseid, külmi friikaid ja pool tahvlit šokolaadi. Ausalt.

   Jamh. Minu tugevad küljed! Andekas laps, mis sa ütled khmmkhmm...

Igatahes, näeme juba homme, „Raamidest välja“ ootab sind tagasi!

30-päevane blogiväljakutse

PÄEV 8:

MÕNED ELUTARKUSED/MÕTTETERAD, MIS MIND KÕNETAVAD

   Ma armastan igasuguseid inspireerivaid elutarkuseid, mida üles kirjutada, meelde jätta, seinale kleepida ja endaga kaasas kanda. See on nagu väike „inspiratsioonikindlustus“ su oma taskus. Ma olen selliseid mõtteteri endale juba aastaid kogunud ning siin on minu lemmikud. Osad on küll seotud akrobaatikaga, aga noh, see ongi üks suur osa minu elust. Ehk leiad ka sina mõne inspiratsioonikillu?

FOCUS

on the things you DESIRE

not the things you FEAR

   Iga kord, kui tunnen end kuidagi halvasti või ebamotiveerituna(ma ei tea kas see on sõna :D) siis tuletan ma omale just neid lauseid meelde ja ma saan jälle eluga edasi minna. Missugused mõtteterad teid kõige enam kõnetavad? Igatahes, näeme juba homme, „Raamidest välja“ ootab sind tagasi!❤

30-päevane blogiväljakutse

PÄEV 7:

JAGA MIDAGI, MILLE NIMEL SA OLED VALMIS VÕITLEMA

   See teema, „jaga midagi, mille nimel oled valmis võitlema“, on selles mõttes huvitav teema.  See küsib kõigilt eraldi, mis on JUST SULLE nii oluline, et sa selle eest võitled. See ju toob nii hästi välja, mida see inimene omale meeletult soovib. Äkki keegi võitleb armastuse eest, võibolla võitleb keegi oma heaolu ja jõukuse eest, ma ei tea.

   Kuid kas keegi võitleb ka kellegi teise eest? Mitte ainult enda, vaid ka teiste inimeste heaolu eest?

   Sa võid ju samuti mõelda, et sa oled valmis võitlema maailma rahu ja näljahädade vastu ja see on ju tore, et sa nii mõtled. Ka mina mõtlesin nii, kui ma nägin, et sellisest teemast kirjutama pidin. Arutlesin, et ma võitleksin raudselt maailma ebaasuse vastu. Pole ju üldse paha eesmärk, mõtlesin. Kuid...mis kasu on MÕTLEMISEST, et ma olen valmis, kui mul pole tegelikku võimalust ka midagi teha? Jah, ma võin öelda, et ma tahan kõikide maailma probleemide vastu võidelda ja siis endaga rahul olla, kuid mis kasu sellest tegelikult on, mitte kedagi ei koti, et sa TAHAD midagi teha, probleemid sellest väiksemaks ei jää ja maailm kannatab edasi.

  Ka mina võin öelda, et ma olen valmis võitlema igasuguste maailma probleemide vastu, võitlema teiste inimeste ja ka enda õiguste eest. Kahjuks ei muuda see aga mitte kui midagi. Ja nii on ilmselt ka paljude teiste inimestega. Meil pole võimet üles taeva kohale tõusta ja ühiskonna probleeme nagu mängunuppe ringi hakata tassima ja ära hävitama. Selline asi on võimalik ainult siis, kui kõik inimesed selles väikesel pallil nimega Maa just sedasi mõtlema hakkavad. Ja ka tegutsema.

  Seega, mina sõnastaksin selle teema ümber. „Jaga midagi, mille nimel oled valmis võitlema“ muuta ära „Jaga midagi, mille nimel sa võitled/oled võidelnud“. Loomulikult tuleks ka teha plaane, mida tulevikus teha, mille eest võidelda, kuid tühje sõnu ritta laduda on ka mõttetu.  Jaga oma mõtteid, kui sa oled nendes kindel ja valmis neid ka täide viima. Ja need olid minu mõtted.

   Näeme juba homme, „Raamidest välja“ ootab sind tagasi!

30-päevane blogijate väljakutse

PÄEV 6:

10 LAULU, MIDA SA PRAEGUSEL HETKEL JUMALDAD

   Ma kuulan muusikat, ma ei saa öelda mulle ei meeldi muusika, ma lihtsalt ei ole niivõrd suur melomaan. Ütleme nii, et kui muusika maailmas enam ei eksisteeriks, ei juhtuks minuga suurt midagi, ma oleksin lihtsalt veidike masenduses ja hakkaks ise muusikat looma! :D

   Mul on siiski Spotifys oma konto ja üks-kaks playlisti, kuid ma ei saa öelda, et ma JUMALDAN kõiki neid laule, millest ma siia kirjutama hakkan. Need lihtsalt meeldivad mulle ja nad on minu jaoks millegi poolest erilised. Niisiis, siin need on!

·        Lorde – „Liability“

·        Salvador Sobral – „Amar pelos dois“  (hehehh :D)

·        Miike Snow – Genghis Khan (üks vähe tuntud, aga minu arvates väga eriline ja kuulsust vääriv laul)

·        Hurts – „Lights“

·        Aerosmith – „Crazy“

·        MIKA – „Grace Kelly“

·        Macklemore and Ryan Lewis – Thrift shop“

·        Ed Sheeran – „Tenerife Sea“

·        Macklemore and Ryan Lewis feat. Mary Lambert – „Same Love“

·        Bruno Mars – „Count on me“

   Mul ei ole absoluutselt mingit kindlat lemmikut muusikastiili. Mina valin muusikat selle järgi, kas see mulle ka midagi räägib. Kui kogu laul koosneb sellest, kuidas i love so much, please love me too, yeaahhhhh babyyyyy, siis no vabandust, aga öök. Laulul peab olema mõte, muidu pole see mingi korralik laul. Ja veel saan ma aru, et tegu on väga hea lauluga, kui ma tunnen, kuidas mul kõhus miski krampi kisub ja enam hingata ei lase. Need on need laulud, mis lähevad mul OTSE südamesse ja millest ma enam ei loobu.

   Igatahes, milline on teie muusikamaitse? Ma olen viimastel päevadel oma väljakutses pausi teinud, kuna viibisin kodust eemal ja tahtsin oma ajast koos oma parima sõbraga viimast võtta. Kuid nüüdseks näeme juba homme ning „Raamidest välja“ ootab sind tagasi! Muahh❤